Teisipäev, 4. oktoober 2022

Õppekäik Taevaskoja Sipelgariiki.

Tänasele õppekäigule suundusid koos 3 klassi- 5., 6. ja 7.b klass koos õp Urve, õp Katre ja sekretär Piret Kauriga.

6. klass sai osa jäälinnu programmist, 7.b Sipelgariigi programmist ja 5. klass jagunes kahe programmi vahel.

Programme viidi läbi Taevaskoja metsas Ahja jõe kallastel, pärast jalutasime veel läbi Valgesoo 1,8 km matkaraja.

Ilm oli küll täiesti sügiseseks ja sombuseks muutunud, kuid väike uduvihm ei teinud meile midagi. 

Jalutasime Sipelgariigi radadel Ahja jõe ääres Taevaskodade lähedal  ja saime sipelgate elu kohta palju uut ja huvitavat teada.

Näiteks:

1. Kuidas sipelgapesa tuulega laiali ei lenda?

2. Kuidas pesa haigustest puhas püsib?

3. Miks pesa toetub enamasti kuusetüvele?

4. Miks sipelgad kaugemalt pesamaterjali koguvad, mitte pesa ümbert?

5. Millest/kellest sipelgad toituvad?

6. Kas sipelgad magavad talvel?

7. Kas sipelgad on emased ja isased?

8. Kuidas sipelgad talvel toituvad?

9. Miks sipelgad endale väikseid suvilaid ehitavad?

10. Mille järgi nad pesa ära tunnevad?

11. Kuidas pesa sipelgaid juurde saab, kui endal töölisi väheks  jääb?

12. Kuidas sipelgad näevad?

13. Mida  see näitab, kui sipelgapesa seest kasvab välja lemmalts?


                            Valmistume vihmaseks metsaretkeks.


                     Sipelgad teevad pesa enamasti kuusetüvele toetuma, kuna kuuselt saab vaiku, millega pessa toodud okkad üle töödeldakse, siis on nad kleepuvad ja haiguskindlad. Kuuseokstele  tehakse ka lehetäifarmid, kus käiakse lehetäisid "lüpsmas"
                      Sipelgate suvila, ehk väike pesa, mis tehakse vahepeatuseks suure pesa teekonnale.
Sipelgad koguvad pesamaterjali kaugemalt, et see puhas ja haigustevaba oleks. Nad tunnevad oma pesa ära lõhna järgi.

                   Mängisime kiiruse peale  "toidu" käest-kätte andmist. 

Nooremad võitsid (neid oli vähem võistkonnas).




                  Kui lemmalts kasvab pesast välja, näitab see seda, et pesas sees on seened, mis sobivad sipelgatele toiduks.

                         Vaatame läbi näitvahendi, kuidas sipelgamaailm välja näeb (liitsilma imitaator).







                             Tänu sellistele "moosipallidele" saavad sipelgad talve üle elada, toitjasipelgad on ennast lehetäi nestest täis söönud ja teised saavad nende seest talvel toitu. Sipelgad talvel ei maga, vaid toimetavad pesa maa-alustes kambrites.


http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9906/sipelgad.html

                                       Rüütlite meeskonnale selges tõsiasi, et rüütelsipelgad polegi isased.

Tamm ja kosk Taevaskojas Ahja jõel.

                                 Lõpetuseks matkasime veel  läbi Valgesoo maastikukaitseala matkaraja.

                            Uhiuus 23,8 m kõrge vaatetorn pakkus palju elevust.






Vaade peaaegu 24 m kõrguselt alla.