Viimane koolipäev ja jõuluetendus.

 Viimasel koolipäeval enne vaheaega tuli kooli tulla kl 15-ks, siis algas klassijuhatajatund, kus ütlesime oma soovid, millega ühtlasi lunastasid kõik  oma loosipakid.

Meie soovidest valmis sõnapilv.

Mõned pikemad soovid, ei mahtunud sõnapilve ära:

.....soovin hoida oma lähedasi ja pereliikmeid;

...........soovin hoida alles, kõik mis on hea...

                                   Loosipakkide avamise tuhin

Õpetaja oma jõulupakiga.

 Tänan klassi ja lapsevanemaid!

Pärast klassijuhatajatundi järgnes saalis jõuluetendus. Direktor Heleni lavastaja käe all valmis sel aastal etendus "Puudutus", mis põimis ühte tänapäevase  ja rahvapärimuse kohaselt jõuludeks valmistumise kahes erinevas peres.

Alates 5.klassist olid kõikidest klassidest mõned õpilased etenduses kaasatud.

Meie klassist osalesid  näidendis Kertu, Kristel Haldja ja Kevin.

Lugu oli kaunilt põimitud pööripäeva teemaga, kus valgus saab võidu pimeduse üle.

                                           

                                                Väga tublid näitlejad!😍

Kauneid jõulupühi kõigile peredele 2022

          🎄🎅

  ja  kõigi unistuste täitumist uuel aastal 2023! 💥💗

                         

Jõulupäev Tartus 15.12.22

 Klassi jõuluürituse ühendasime seekord sportliku tegevusega. Kõigepealt uisutasime Lõunakeskuse Jäähallis, seejärel sõidutas koolibuss meid õpetaja koju Kõrvekülas, kus tegime makaronisalatit (Kertu ja Alisa eestvedamisel), küpsetasime pannkooke ning veetsime aega lõbusalt ja mänguliselt.

Meid külastas ka Päkapikk Allan ja andis igale lapsele väikese magusapurgi kaasa.

          Kertu  päästis üksinda kogu klassi au salmi lugemisega.

Puhkehetk "Äsk" küsimustele vastamisega.

Koju sõitsime seekord liinibussidega.

Muusikatunnis 08.12.22

 Muusikaline vahepala "Pähklipurejast" kogu klassi osavõtul

Rakvere Spa ja teater

 28.novembril  pärast 4.tundi alustasime  sõitu Rakvere suunas  koos 8.klassiga.

saime  2,5 tundi AQVA Spa-s mõnuleda  ning õhtul enne teatrietendust osaleda veebipolitseinikega kohtumisel, kus taaskord neti suhtluse turvareegleid meelde tuletati. Pärast järgnes etendus :

See kõik on tema

,mis rääkis sellest, kuidas omavahel mittesuhtlevad ema ja poeg teineteist netisuhtluses leidsid, kuid kahjuks kumbi mitte oma päris identideediga.

                      Rakvere Teatri õu õhtuses tuledesäras

AQVA Spa

Mardid koolimajas

 Traditsiooniliselt  tulevad meil mardid 3.klassist, nii ka sel aastal-laulsid mardid oma laule ning katsusid suuremaid teadmiste koha pealt. Jagasime neile omaltpoolt tänutäheks natuke magusat.

Kõrvitsate kaunistamine 31.10.22

 Kooli õpilasesindus korraldas klasside kaupa kõrvitsate dekoreerimise.

Tegime meiegi oma kõrvitsapea.

Õppekäik Taevaskoja Sipelgariiki.

Tänasele õppekäigule suundusid koos 3 klassi- 5., 6. ja 7.b klass koos õp Urve, õp Katre ja sekretär Piret Kauriga.

6. klass sai osa jäälinnu programmist, 7.b Sipelgariigi programmist ja 5. klass jagunes kahe programmi vahel.

Programme viidi läbi Taevaskoja metsas Ahja jõe kallastel, pärast jalutasime veel läbi Valgesoo 1,8 km matkaraja.

Ilm oli küll täiesti sügiseseks ja sombuseks muutunud, kuid väike uduvihm ei teinud meile midagi. 

Jalutasime Sipelgariigi radadel Ahja jõe ääres Taevaskodade lähedal  ja saime sipelgate elu kohta palju uut ja huvitavat teada.

Näiteks:

1. Kuidas sipelgapesa tuulega laiali ei lenda?

2. Kuidas pesa haigustest puhas püsib?

3. Miks pesa toetub enamasti kuusetüvele?

4. Miks sipelgad kaugemalt pesamaterjali koguvad, mitte pesa ümbert?

5. Millest/kellest sipelgad toituvad?

6. Kas sipelgad magavad talvel?

7. Kas sipelgad on emased ja isased?

8. Kuidas sipelgad talvel toituvad?

9. Miks sipelgad endale väikseid suvilaid ehitavad?

10. Mille järgi nad pesa ära tunnevad?

11. Kuidas pesa sipelgaid juurde saab, kui endal töölisi väheks  jääb?

12. Kuidas sipelgad näevad?

13. Mida  see näitab, kui sipelgapesa seest kasvab välja lemmalts?

                            Valmistume vihmaseks metsaretkeks.

                     Sipelgad teevad pesa enamasti kuusetüvele toetuma, kuna kuuselt saab vaiku, millega pessa toodud okkad üle töödeldakse, siis on nad kleepuvad ja haiguskindlad. Kuuseokstele  tehakse ka lehetäifarmid, kus käiakse lehetäisid "lüpsmas"

                      Sipelgate suvila, ehk väike pesa, mis tehakse vahepeatuseks suure pesa teekonnale.

Sipelgad koguvad pesamaterjali kaugemalt, et see puhas ja haigustevaba oleks. Nad tunnevad oma pesa ära lõhna järgi.

                   Mängisime kiiruse peale  "toidu" käest-kätte andmist. 

Nooremad võitsid (neid oli vähem võistkonnas).

                  Kui lemmalts kasvab pesast välja, näitab see seda, et pesas sees on seened, mis sobivad sipelgatele toiduks.

                         Vaatame läbi näitvahendi, kuidas sipelgamaailm välja näeb (liitsilma imitaator).

                             Tänu sellistele "moosipallidele" saavad sipelgad talve üle elada, toitjasipelgad on ennast lehetäi nestest täis söönud ja teised saavad nende seest talvel toitu. Sipelgad talvel ei maga, vaid toimetavad pesa maa-alustes kambrites.

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9906/sipelgad.html

                                       Rüütlite meeskonnale selges tõsiasi, et rüütelsipelgad polegi isased.

Tamm ja kosk Taevaskojas Ahja jõel.

                                 Lõpetuseks matkasime veel  läbi Valgesoo maastikukaitseala matkaraja.

                            Uhiuus 23,8 m kõrge vaatetorn pakkus palju elevust.

Vaade peaaegu 24 m kõrguselt alla.